Essee 2 – Soovitusi gümnaasiumi lõpetajale sülearvuti ostmisel

Soovitusi gümnaasiumi lõpetajale sülearvuti ostmisel

 

Sülearvuti valimine on väga tähtis osa selle ostmisel, eriti gümnaasiumi lõpetajal, kes eeldavalt suundub edasi ülikooli. On väga palju erinevaid faktoreid, mida gümnaasiumi lõpetaja peab järgima seoses sülearvuti valimisega:

 

Kui palju raha peaks välja käima

Eeldatavalt gümnaasiumi lõpetaja, kes läheb edasi ülikooli, läheb ka kodust ära, arvatavasti dormitooriumi elama. Seega oleks see üks suur investeering, kuna uut arvutit ei osteta tihti, vaid umbes 3-5 aasta tagant. Samuti tuleks valida sülearvuti, mis täidaks kõiki vajaminevaid nõudeid ja oleks igati vastupidav ja võimas. Üheks heaks sülearvuti ostuks läheb umbes 350-450 eurot, ning aega ja kannatust.

 

Kui palju sülearvuti taga veedetakse

Kuna tegemist on tulevase üliõpilasega, siis arvatavasti peab laptopi kasutama päevas 5 ja enam tundi. Enne sülearvuti ostmist tuleks testimiseks sellega kirjutada vähemalt 10 minutit, et saaks aimu kuidas nupud töötavad, kas klõbisevad kõvasti, nupu käik on liialt pikk, tähtede kleebised paistavad kaugelt juba kiiresti kuluvatena, Enter on normaalses suuruses(USA klaviatuuridel on pisike Enter), puutepaneel ja pointingstick(hiirte asendajad) on mugavalt kasutatavad. Korpus on tugevast plastmassist(võib isegi küüneotsaga peale vajutada ja kui plastmass ikka näpu all vajub pole seda laptopi kauaks.) Ekraani resolutsioon ja pildi kvaliteet ei tohiks peale 10 minutilist heleda pildi vaatamist silmi valusaks teha. Ja mis põhiline, laptop peab olema igati käepärane ja mugav tööd tehes.

 

Kas läheb vaja Microsoft Office’i tarkvara

Kindlasti läheb vaja Microsoft wordi, excelit ja powerpointi. Seega oleks kõige mõtekam vaadata, kas sülearvutil on olemas kaasas OEM litsentsiga Microsoft Office’i tarkvara.

See on ka kõige odavam variant, kuna hiljem juurde ostes läheb see kallimaks maksma.

 

Kas on olemas viirusetõrje

Väga hea oleks, kui oleks olemas viirusetõrje kehtiva litsentsiga. Kuid selle puudumisel on olemas tasuta viirusetõrjeid, mis on vägagi efektiivsed. Poes müüdavad tasulised viirusetõrjetarkvarad on väga kallid ning samuti ei ole need igavesed.

 

Milleks muuks läheb sülearvutit vaja

Arvatavasti tekib tudengil ka vahel igavus, seega ka isu midagi mängida. Mängud on ainus asi, mis nõuab kiiret protsessorit ja veel kiiremat videokaarti. Filmide vaatamiseks tuleks filmihuvilisel välja vaadata suure ja laia erkaaniga sülearvuti, kuna filmis on enamasti laiformaadis. Ostes peaks jälgima, kui hästi näitab ekraan pilti ka külje pealt. LCD-del on selline puudus, et nurga alt ekraani vaadates muutuvad värvid ebaselgeks ja kohati kaob üldse pilt ära. Laia ekraaniga sülearvutitel on mugavam kirjutada ümber tekste, koostada exceli tabeleid ning multitaskida. Tähelepanu tuleks pöörata ka soojuse eraldumisele. Pikemat aega arvutit süles hoides muutub soojemal päeval see ikka väga ebamugavaks, kui su lähedal on 50 kraadine küttekeha( samas talvel külmaga tuleb see jälle kasuks).

 

Kui palju sülearvuti endaga kaasas kantakse

Kuna tegemist on tulevase üliõpilasega, siis koolis käies tavaliselt võetakse laptop kaasa. Kui on tegemist naisega, siis on 2.5 kilogrammi ülim piir, mis laptop kaaluda võiks. Võib-olla poes ei tundugi 3 kg sülearvuti väga raske, aga kui läbida kilomeeter esemeda, mis ei taha hästi käes püsida, on libe ja maha kukkudes kindlasti puruneb. Aitab kandekott, kuid see annab umbes pool kilogrammi juurde ja on käe otsas veel raskem tassida ning teeb õla kiirel valusaks arvestamata veel vihikud ja raamatud, mis kooliks vaja. Soovitatav oleks valida umbes 1,5-2kg sülearvuti.

 

Kui tihti peab kasutama sülearvutit vooluvõrguta kohtades

Kui on vaja mitme tunnine loeng mööda saata, ning vooluvõrku pole saadaval, on vaja, et sülearvutil oleks aku mis kestaks kaua. Samuti aitab ka PentiumM protsessor, kuna PentiumM protsessor oskab vastavalt vajadusele oma kiirust muuta ja sellega seoses ka voolutarvet vähendada. Ja siin kehtib reegel, et mida aeglasem PentiumM protsessor, seda rohkem akut ja müragi teeb vähem. Tänapäeval on parimatel sülearvutitel aku kestvus üle 7 tunni, mis on täiesti piisav mitme tunni pikkusteks loenguteks ja bussisõitudeks.

 

Sülearvuti välimus

Oleks suurepärane, kui sülearvuti välimus oleks stiilse väljanägemisega. Samuti sülearvuti võiks olla võimalikult mugav käes hoides ja sale. Kuigi välimus pole kõige olulisem faktor, oleks hea, kui arvuti ei oleks kohmakas ja paks, mis oleks kasutades ebamugav ja mida avalikus kohas kasutades häbenetaks.

 

Sülearvutite soovitusi

Mina soovitaks puutetundliku ekraaniga kahefunktsionaalset sülearvutit Lenovo IdeaPad Flex 14. Ma arvan, et see on üks parimatest tänapäevastest tehase valmistatud sülearvutitest, mis on ideaalne gümnaasiumi lõpetajale ja hinnaks on tal 459 eurot.

Tal on Intel DualCore 2955U protsessor, 14 tollise LED puutetundliku ekraaniga. Resolutsioon on tal 1366 x 768. Põhimälu on 4 GB ja kõvaketas on 320 GB. Videokaart on tal Intel HD Graphics, videomäluga kuni 1696 MB. Aku on tal Li-Ion 4 elemendiga, mille kestvus on kuni 9 tundi. Mõõtmed on tal 33,65 x 24,13 x 2,16cm ja kaalub 1,85 kg. Kasutab operatsiooni süteemi Microsoft Windows 8.

 

Üheks teiseks soovituseks oleks neljatuumalise jõudlusega HP Paviljon 15-e058so. Samuti arvan, et see on üheks tänapäeva parimatest sülearvutitest ning oleks ideaalne ühele gümnaasiumi lõpetajale ning mille hind on 429 eurot.

Tal on AMD Quad-Core A4-5000M protsessor, 15,6 tollise HD BrightView ekraaniga. Resolutsioon on tal 1366 x 768. Põhimäluga DDR3 4 GB ja kõvaketas on SATA 5400 rpm 500 GB mahuga. Videokaart on tal AMD Radeon HD 8330G, videomäluga kuni 1980 MB. Aku on tal Li-Ion 6 elemendiga, mis kestab kuni 7 tundi. Mõõtmeteks on tal 37,9 x 24,6 x 3,18 cm ja kaaluks 2,35 kg. Kaasas olev tarkvara on tal Norton internet Security 2013 60p ja HP CoolSense. Samuti ta kasutab operatsiooni süsteemi Microsoft Windows 8.

 

 

 

 

 

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Essee 1 – Soovitused digitaalse fotoaparaadi valikuks

Soovitused digitaalse fotoaparaadi valikuks

Klassikalist fotoaparaati on kasutatud juba ligi sada aastat – ikka film aparaati ja klõpsuta film täis. Siis film välja, ilmutusse ja alles siis saab inimene kätte fotod paberil. Viimaste aastate hitt on aga digitaalne fotograafia. Seega annan soovitusi, milline peab üks hea digitaalne fotoaparaat omama ja olema.

Kui esimesed kaamerad välja tulid, oli nende pildi resolutsioon peaaegu analoogne tänaste kaameraga mobiiltelefonidega. Kiire areng objektiivide, mälude ja muu digitaalse tehnika vallas on loonud olukorra, kus digifotoka pildi kvaliteet on peaaegu sama, mis parimatel analoogfotokatel aga hind langenud tunduvalt.

Digikaameraga tehtud pilti saab koheselt vaadata, vajadusel kustutada või uuesti võtta. Kaamera kasutamise õppimine on lihtsam ja odavam – näed kohe, mida üles võtsid, ega pea kulutama filmi ega fotopaberit, et tulemust näha. Vaatame mõningaid tähtsamaid parameetreid mida digikaamera valimisel arvestada.

Üks tähtsam ja olulisem parameeter digikaamera valikul on pikslite arv.  Esimestel kaameratel oli see alla 1 miljoni ja parematel veidi üle 1 miljoni piksli.Tänasel päeval on alla 5 miljoni pikslit omav kaamera nö lihtkaamera. 5 kuni 7 miljonit pikslit on keskklassi omadustega kaamera ja kui pikslite arv on üle 7 miljoni, siis on tegemist juba tippklassi aparaadiga. Kõik kaamerad, mis jäävad alla 3 megapiksli, on nüüdseks jäetud mobiiltelefonide tootjatele.

Ka veel üheks tähtsamaks parameetriks on mälumaht. Välismaal vaatamisväärsustest pilte tehes ei taha ju, et mälu järsku otsa saab, ning pilte vaja kustutama hakata. Mida parema resolutsiooniga pilte teha ja mida väiksemat kokkupakkimise režiimi kasutada, seda vähem mahub mällu pilte. Igal kaameral on tarkvaraliselt piiratud maksimaalne mälumaht, mida on võimalik mälukaardi abil laiendada. Mälukaarte on erinevate mahtudega. Tavaliselt on olemas 128, 256, 512 MB, 1GB, 2GB, 4, 8GB mahuga mälukaarte tavalistes elektroonika poodides müügil. Viimastel aastatel on müüki tulnud ka 16, 32 ja ka 64GB mahuga mälukaardid, mis on tavakasutuseks praegu veel ebavajalikult suured. 256 MB mälukaart mahutab kuni 100 väga hea kvaliteediga fotot, seega 512 MB mälukaart mahutab 200. Mälukaardi valik sõltub kaamera kasutajast, kui tihti ta pilte teeb ning kui tihti ta neid arvutisse ümber kopeerib. Soovitav on omada mitut mälukaarti, üks kaameras ja teine taskus, tagavaraks.

Erinevalt klassikalisest fotoaparaadist, on digikaameral ka olemas ekraan (pildinäidik), kust näeb pildistavat objekti ja juba salvestatud pilte. Pildinäidiku suurused on kasvanud ja ulatuvad juba kuni 3 tollini ehk umbes 7,5 cm. Arvestama peab ka sellega, et pildinäidik võib näidata paremat pilti, kui kaameras olev tarkvara suudab salvestada ning hiljem arvutis näidata.

Tähtis parameeter on ka suum. Optiline suum ehk optiline suurendus, mis sõltub vaid objektiivist. Objektiivi saab osta koos kaameraga, kuid tihti on nad müügil eraldi. Tavaliselt on suum 3- kordne, mida suurem on suum, seda kaugemalt on võimalik objekti suurendada. Pildi kvaliteet ei halvene objekte lähemale tuues. Digitaalne suu, ehk digitaalne suurendus sõltub tarkvarast. Tavaliselt 3- kuni 7-kordne. Siinjuures peab meeles pidama, et digitaalset suumi kasutades võidad kauguses, kuid kaotad pildi kvaliteedis. Ehk mida suuremat digitaalset suurendust kasutad, seda kehvema kvaliteediga pildi saad.

Kõik digifotokad on varustatud mitmepunkti teravustamisega. Üheks punktiks on alati kaadri keskpunkt, teised on kaadri nurgad. Alati saab valida, milline koht kaadris peab olema terav – kas esiplaan või tagaplaan või hoopis kogu kaader.  Lisaks sellele on olemas veel erinevad võtterežiimid ja fotoefektid. Võtterežiimid on eelprogrammeeritud võtteseadistused konkreetsetes olukordades piltide tegemiseks. Näiteks võib tuua portree, maastik, panoraamvõte jne. Fotoefekt on eelseadistatud efektid piltide ilmestamiseks- erksad värvid, neutraalsed värvid, must-valge, seepia, madal teravus.

Alates aastast 2008 võimaldavad enamik digitaalsed peegelkaamerad kõrglahutusega video salvestamist.  Peegel kaamera sensor on palju suurem kui tavalisel videokaameral, mistõttu on peegelkaameraga filmitud videol teistsugused omadused: peegelkaameratega filmides on võimalik saavutada palju väiksem teravussügavus ning parem jõudlus hämaras.

Palju sõltub ka otstarbest, milleks fotoaparaati kasutama hakatakse: reisil turismiobjekte, niisama, et oleks olemas, ekstreemsustes(vee all, mägironides, langevarjuhüppeid tehes, jms), aga praegu vaatame difitaalset fotoaparaati tavakasutuseks. Samuti on ka teisi faktoreid, nagu näiteks hind, lihtsus  ja kasutajasõbralikkus.

Lisaks kõigile ratsionaalsetele tunnustele peab digikaamera olema käes mugav kasutada ning loomulikult peab meeldima ka kaamera disain.

Järgnevalt teen soovitusi kaamera ostuks, eeskujuks võetud detsembrikuu numbri ajakirja Digi väljaanne. Kõige enim soovitatud digikaamera see kuu on väike ja võimekas Sony DSC-RX100 II, millel on olemas ka WiFi tugi.  Hinnaks on tal 749€ ja on müügil erinevates fotokauplustes. Sensor on 20,2 megapikslit. Teravustamine on kontrastituvastusega AF, 25 punkti, AF abivalgusega. Tundlikkus on tal ISO 160-12-800, laiendatav kuni 25 600. Säriaja vahemik on 1/2000-30s aegvõttega. Sarivõte on 2,5 ja 10k/s. Ekraan on tal 3 – tolline kallutatav LCD, 1 229 000 pikslit. Failivormingud on JPG, RAW ja RAW + JPG. Videosalvestus on 1920 x 1080, 50k/s MPEG-4/AVCHD. Objektiiv 28-100mm, F1,8 – F4,9. Mõõtmeteks on 10,2 x 5,8 x 3,8 cm. Kaal on tal 281g.

Ajakirja Digi kõige paremateks odavamateks kaamerateks see aasta on Canon EOS 100D, Sony RX100 II ja Nikon DS200. Ning selle aasta kõige kallimateks kaamerateks on Olympus OM-D EM-5, Fujifilm x100S ja Sony DSC-RX1, mille hinnad ulatuvad mitmetesse tuhandetesse eurodesse. Kuid alati ei ole kõige kallim kaamera kõige parem.

Kasutatud materjalid

http://www.digitark.ee/millele-poorata-tahelepanu-digitaalse-fotoaparaadi-ostmisel/

http://et.wikipedia.org/wiki/Digitaalne_peegelkaamera

Ajakiri Digi 2013 detsembrikuu number

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Viimane loeng – autoriõigus, litsentsid ja avatud sisu

Võtsin ette näites toodud Flickr keskkonna, mis võimaldab pilte üles laadida ja neid jagada. Flickr’il on erinevad autoriõiguselitsendid, mida saab kasutada: erinevad Creative Commonsi litsentsid ja ka “All Rights Reserved” litsents.

Leidsin internetist viiekümnendatel aastatel tehtud pildid,millest kõige huvitavam tundus mulle see pilt:

Image

1953, New York, NY

© 2013 Maloof Collection, Ltd. — All Rights Reserved

See pilt on “All Rights Reserved” õiguse all, mis tähendab, et ta on autoriõigusega kaitstud.

Veel sarnaseid pilte: http://www.vivianmaier.com/

 

Omaloodud teosena lisasin flickerisse lihtsalt pildi oma blogist, kus ma samuti kasutasin litsentsi “All Rights Reserved”.

http://www.flickr.com/photos/110934734@N05/

Leave a comment

Filed under Uncategorized

XII Ülesanne – Digitaalfotograafia

Koduseks ülesandeks oli teha teha 3 pilti ja lisada need oma ajaveebi. Igale pildile lisada arutlus, mis on autori arvates pildil hästi, või miks pilt ei õnnestunud ja mida üritaks teha teinekord teisiti. Lisada ka informatsioon, millist varustust on pildistamisel kasutatud. Kui pilte on arvutis töödeldud, panna kirja millise programmiga ja mida tehti.

Kasutasin oma telefoni Sony Xperia L 8MP kaamerat, mis ei ole küll kõige parem vahend selleks kodutööks. Piltide tegemisel üritasin enda aparaati hoida nii liikumatult kui võimalik.

1) Pilt liikumatust objektist õues või ruumis.

Tegin pildi tavalisest mängukaardist. Valgustus oleks võinud parem olla, aga kuna väljas oli suhteliselt pime ning puudub ka kõige eredam lamp tulid pildid suhteliselt pimedad.

Image

2) Pilt liikuvast objektist ruumis. Näiteks liikuv koduloom, liikuv-hüppav laps.

Kuna ma enda kodust ühtegi liikuvat tegelast ei leidnud otsustasin lihtsalt ise midagi liikuma panna. Selleks pildiks kasutasin üht tavalist joogiklaasi, mille ma lihtsalt veerema panin. Pildilt on näha, et klaas on liikumas ning seetõttu ka udune.

Image

3) Pilt kiiresti liikuvast objektist õues.

Kuna ma välja ei viitsinud minna, tegin selle pildi aknast.  Liikuvaks objektiks valisin ma tavalise sõitva auto. Pildilt on näha, et auto on liikumas. Pimedus ja kaamera kvaliteet olid selle pildi tegemisel kõige suuremaks faktoriteks. Pildi ma tegin 6ndalt korruselt ning seetõttu tuli see väga udune.

Image

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Meediasüsteem

Otsustasin teha järgi loengus näidatud meediasüsteemi, kasutades androidi app’i Skifta.

Proovisin wifi kaudu oma telefoni ja laptopi ühendada ja nende kaudu üksteise faile näha. Skifta on väga mugav ja tõhus vahend, kui soovid näiteks mobiililt edastada arvutisse filmitud videot vaatamiseks. Skiftat saab ühendada näiteks veel Dropboxi ja Instagramiga, et teha elu veel lihtsamaks.

http://www.upload.ee/image/3725625/Screenshot_2013-11-24-16-56-52.png

Pilt Skiftast

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Ülesanne IX

Kodune ülesanne:
Vali üks (sotsiaalne) tarkvara aadressilt Go2Web20.net ja kirjuta selle lühitutvustus/ kasutusjuhend (max 220 sümbolit) oma kursusekaaslastele (postitusena oma ajaveebis). Tutvustus peaks vastama küsimustele: milleks ja kuidas kasutada ning andma ülevaate kasutamistingimustestest.

Popset – Jaga pilte gruppidele

Popset lubab sul teha foto albumeid gruppidele, et sina ja sinu sõbrad saaksid näha sinu seiklusi ühest kohast.

Popset on üks lihtsamatest appidest, millega algatada fotoalbum sõpradele otse nutitelefonist. Seda on lihtne kasutada, sisse saab logida läbi Facebook’i. Valikuliselt saab kutsuda sõpru ja siis kohe saabki albumit tegema hakata. Tänu Facebook’i kaasatusele, lubab app vaadata foto albumeid, mida on jagatud teiste Facebook’i sõpradega, kui nad on Popset’i kasutajad, olenedes nende privaatsussätetele. Pärast albumi tegemist, pannakse sellele pealkiri, järgmisena vajutad “next” ja seejärel sead lihtsalt enda privaatsussätted ja ongi valmis. Popset’i on lubatud kasutada ja jagada mittetulunduslikel eesmärkidel.

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Ülesanne VIII

5 Quiz questions about digital safety

1. Is it safe to open any email attachment?

a. yes

b. no
____

b.

2. How many passwords should a person have?

a. 1

b. 5

c. a different password for different places

____

c.

3. Where should you store your passwords?

a. inside a notepad file

b. specially designed websites to hold passwords and to keep safe

c. in your browsers settings, under saved passwords
____

b.

4. Should you download free games or programs?

a. yes, because they are free and are totally safe

b. no, because they might come with spyware and viruses that could break your computer

____

b.

5. Should you share any information about your in your facebook page?

a. yes, because people are nice and will never use that information against you or hurt to you

b. no, because a person should remain as private as they can, to be safe.

____

b.

 

Installi mõni programm aadressilt ninite.com ja tee ekraanvaade blogisse

Installisin pilditöötlusprogrammi Gimp endale arvutisse.

http://www.upload.ee/image/3684383/ninitegimp.png

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Ülesanne VII

Varundusplaan

Mida varundan?

  • Dokumendid
  • Pildid
  • Kooli või Töö failid
  • Muud olulised failid ja programmid, mis on unikaalsed või raskesti kättesaadavad

Kuhu varundan?

Suuremad ja väheolulisemate failide jaoks kasutan pilveteenust Mega  (https://mega.co.nz/), millele on võimalik panna 50GB jagu asju, ning väiksemate ja olulisemate failide jaoks kasutan Dropboxi (https://www.dropbox.com/).

Kuidas varundan?

Mega pilveteenust on lihtne kasutada, kas lisades faile läbi kausta või kasutades DRAG & DROP meetodit.

Dropboxi kasutan nii mobiilselt kui ka läbi arvuti. Dropbox on mul sünkroonis tähtsamate failide kaustaga, kus on nad turvaliselt kaitstud.

Leave a comment

Filed under Uncategorized

Ülesanne VI

Responsive Web Design’i miinused:

Arendamine – Responsive Web Design’i esialgne arendamine võtab kauem aega. Üldiselt on palju lihtsam alustada nullist kui teisendada olemasolevat lehte teise disaini.

Kujundus – Peab kujundama eraldi mitu erinevat lehe paigutust. Peab olema vähemalt 2 lehe paigutust, nutitelefonile ja arvutile. 

Veebilehe Jõudlus –  Lehtede laadimine on Responsive Web Design’i suurim probleem. Kui keegi laeb veebi lehte Responsive Web Design’iga laetakse informatsioon kõikidele seadmetele, mitte ainult sellele, millega lehte vaadatakse. Pildid on ka suureks mureks. Piltide suurusi ei muudeta, vaid tõmmatakse koomale, nutitelefonide kasutajad tõmbavad endale täies suuruses pildid, mis suurendab laadimisaega.

Reklaamid – Reklaame on raskem efektiivselt sobitada Responsive Design’i, kuna reklaamid peavad sobima kõikidesse resolutsioonidesse

Funktsionaalsuse ohverdamine – Tuleb teha palju ohverdusi, kui kasutatakse ühte kujundust kõikide seadete jaoks. Responsive Design’i kasutades ei saa toetuda mingi seadme tugevatele külgedele, kui see hakkab mõjutama suuresti mingit teise seade funktsionaalsust.

 

Viited:

http://engagingcomms.com/s/48/Responsive-Web-Design-Pros-Cons.html

http://www.wphub.com/pros-cons-responsive-adaptive-designs/

Leave a comment

Filed under Uncategorized

V ülesanne

Ülesandeks oli mul vaja koostada nimekiri Mac-i põhistest rakendustest, mida mina konkreetse tegevuse juures kasutaksin ning kirjeldada kujutletavat töövoogu ja põhjendada oma valikut.

Rakendused:

Adobe Photoshop Elements 11 –  Valisin sellepärast, kuna see on valitud üheks kõige paremaks pilditöötluse programmiks, mis sobib ka väga hästi Mac’ile.

iCloud – Valisin sellepärast, et sellel saab hoida väga suurt infokogumit, ning see on alati kättesaadav ja kerge kasutada.

iPhoto –  Valisin kuna see on hästi kooskõlas iCloud rakendusega ja sellepärast, kuna sellega saab hästi jagada oma pilte.

Safari – Valisin kuna see on Mac OS’i vaike veebibrauser, ning seda on lihtne kasutada.

 

Kõigepealt alustan õige pildi valimisega. Pildi otsin internetist kasutades Mac OS vaike veebibrauserit- Safari.
Kui on soovitud pilt leitud, avan Adobe Photoshop Elements 11 pilditöötlus programmi ja impordin pildi. Pilti võib impordida kas enda telefonist, mälupulgalt või enda kaustast. Mina kasutan enda vabavaralist pilti, mis ma internetist tõmbasin kasutades Safari’t.

Enne pildi töötlemist tuleb kindlaks seada, oma eesmärk, mida soovid antud pildiga saavutada. Pärast seda võib alustada töötlemisega. Pilte töödeldakse iseenda silma järgi sobilikult. Kõigepealt tehakse standardsed muudatused, siis pannakse paika varjud, kontrast, rõhutatakse piirid jne.

Pärast pildi töötlemist uploadin pildi iCloud’i, et pildid oleks olemas, kergesti kättesaadavad ning lihtsasti organiseeritud.

Leave a comment

Filed under Uncategorized